MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG
ESIMESED...
SUGUPUU
PÄEVAKAVA
TÄHTPÄEVAD
REISIMINE
TERVIS
LASTEAED
JUTUNURK
MEEDIA
MEIE SÕBRAD
KOMMENTAARID


FIN ENG EST
Mina > Kõige algus

2005 a. aprillis otsustasid emme ja issi, et nüüd ei ole neil midagi selle vastu, et ka mina nende juurde tuleksin, kuid ma ei tulnud kohe, vaid lasin neil ennast pisut oodata, aga mitte kaua, kõigest juunini. Nii käisid veel emme ja issi ära Moskvas, teadmata, et ka mina juba emme kõhus kasvan. Emme hakkas juba Moskvas minu olemasolu kahtlustama, kuid kindlalt sai sellest teada alles 4 juulil, nii ma siis vaikselt kasvasin emme kõhus, kuni üks päev arstid mu sealt välja võtsid..

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 8. märts 2006
Arvatav sugu oli poiss, mis selgus 39. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates: 35. nädalal UH-s tuli välja, et laps on tuharseisus, samuti tundus, et lootevett on vähe. Arst saatis Tln-sse välisele keeramisele, kuid seda ei tehtud, kuna lõua all oli nabanöör. Kuna laps ei tahtnud ise ka ennast keerata, leppisin sellega, et tuleb keisrilõige. Kõige olulisem oli, et laps oleks terve ja kõik korras. 35. nädala UH-s öeldi ka seda, et arvatavasti tuleb väike laps, mille peale mitu arsti on hiljem lohutanud, et ma ise ka väike :)


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 1. märts 2006 kell 09:05
Olin kena poisslaps!

Kaalusin sündides: 2800 grammi
Olin sündides: 48 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 10/10
Minu juuksed olid nagu issil, üldiselt tumedad, kuid mõningates kohtades ka heledad


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Paide
Sünni juures viibisid: issi
Ämmaemand oli: Tiina Jõe
Arst oli: Heli Veeber

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Emme jäi mõlemaga väga rahule.

Emme kirjeldus sünnitusest: Hommikul oli ilus talvine ilm. Paistis päike.
Otsene hirm eesseisva lõikuse ees tekkis alles teel opi ruumi. Lõikus ise läks hästi, vahepeal tundsin sikutamist ja tuima valu, kuid see oli ka kõik. Ning varsti oligi kuulda poja häält. Enne kui poja alla riietuma ja kaaluma viidi, lasti emmel ka talle tere öelda. Siis läksid poja, issi ja ämmaemand ära ning emmet hakati kinni õmblema. Palju abi oli ka issist, kelle kätt oli väga hea pigistada ja kellega sai vahepeal pisut rääkida.
Õnneks polnud nabanööri kaela ümber, nagu arvati UH-s. Seda polnud tol hetkel isegi kaela lähedal. Poja jättis ennast õigesse asendisse keeramata lootevee vähesuse tõttu.
Kes mind haiglas külastasid: Emapoolsed sugulased ning mõned emme ja issi tuttavad.

Haiglas veedetud aeg: Üldiselt olin ma seal hea laps, aga kuna emmel veel ei olnud piisavalt piima, siis paar korda nõudsin lisa sööki. Tühja kõhu tõttu, tuli mul üks päev väga suur väsimus peale ja sellega ehmatasin ma emmet ja issit väga, siis anti mulle glükoosiga vett, lutipudelist lisasööki ning peale seda hakkasin jälle kaalus juurde võtma.
Haiglas olin 5,5 päeva.

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Andre Priks, see pandi minule 10. märts 2006 (~1,5 nädalaselt). Nime tähendus: Mehine, vapper, julge. Prantsuse päritoluga nimi.

Miks just selline nimi? Nii emmele kui ka issile meeldis see nimi. Emme pakkus ja tuli välja, et ka issi on seda nime mõelnud.
Teised valikud olid: Mirkko, Andre Laur

Minu hüüdnimedeks on: Tipsi

Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 6. märts 2006 (~5 päevaselt)
Kodu aadressiks oli: Karja 2-53
Kodus võttis vastu: Niiru ja Tupsu

Päevast lühidalt: Koju jõudsin kella 2 paiku päeval. Sõin natuke ja läksin siis tutvuma oma uue voodiga, mis mõnusalt kiikus, kui emme natuke tõukas seda. Uni oli väga hea. Õhtul käisid veel mõned külalised, aga see ei häirinud mind üldse.
Ilm oli: Sadas lund ja väljas olid mõned miinus kraadid.